Ado Reinvald - Willandi laulik

• Название: Willandi laulik
• Автор: Ado Reinvald
• Жанр: Поэзия

---

Paneme tähele

 Kus elu ja waimo laulu sees ‘pole,
 Seal lauliku püüdmine luuletus wale.
 Isa maa laulikud, paneme tähel:
 Wahe suur, laulu ja Eesti laulu wahel.

 Algmises linnud kül laulma kõik pandud:
 Ööpiku, räästale ise wiis antud.
 Suured me’e laulud, suur nende seadus,
 Wõõras ja pisuke Eestlaste teadus. –

Musta kuube

 Mo musta kuube kanda
 Ma tahan auuga
 Ja kät see peale anda
 Sull’ armas isa maa!

 Mo isa isad käisid
 Kõik musta kuue sees,
 Sest jäägu uued wiisid:
 Ma olen Eestimees.

 Ja tahan mustas kuues
 End ika ehtida,
 Mis mulle ema luues
 On jätnud pärida.

Igatsus

 Kes mul annaks kotka kiiru,
 Tuule tiiwad lendada?
 Siis ma rutaks õnne wiiru
 Taara kota otsima.

 Kaugel jätaks selja taha
 Õela oru aurama,
 Kaugel jääks mult kurjus, paha –
 Oh kui õnnis oleks ma.

 Oh et wõiksin laewa leida,
 Näha kaugel purjekest:
 Mis mind lennul wõtaks wiia
 Rahu randa tormidest.

 Sealt ju põhja tuuled, külmad,
 Elu mere mürinad.
 Paljad puud ja talwe ilmad
 Oru põhjas kuhawad.

 Sealt ju lusti laulu healed,
 Rõemu kandlid kõlawad,
 Ingli kallid kiidu keeled
 Igaweste heljuwad.

 Oh mo süda, kauaks sõta
 Weel siin tahad wiibida?
 Jookse, lenna, jõua, tõta
 Sinna, kus se rahu maa.

Eesti rahwas

 Eesti rahwas! ära sa
 Kõigu iga tuulega!
 Kus sa astud, waata ete
 Oma selge silmaga;
 Pööra ika kohe tõte
 Teede aaru rändama.

 Eesti rahwas! ära sa
 Paapstil põlwi painuta!
 Õpetusest – õigust wastu –
 Talla julgest üle sa.
 Lamba riidis kandwad paastu
 Palju wale nimega.

 Eesti rahwas! pese sa
 Silmad puhtaks seebiga.
 Tõsta kõrgel’ puhtad käed,
 Waimu waate wärawa, –
 Kül’ siis kõrge mäe pealt näed,
 Hirmsad teed, kust tulid sa! –

 Ära, armas isamaa!
 Wõera naerul punasta. –
 Kaua öö sind kinni katis,
 Hirmsa pimedusega
 Eha walgust so eest matis,
 Kuis weel wõisid rutada! –

 Ruta nüüd, mo rahwoke,
 Orust üless mäele! –
 Kuld’ne linn seal ees sull – tõta! –
Kinni pandud uksega,
 Keda üksi lahti wõta
 Wõid sa walgus’ wõtmega. –

 Oh, et näeks sind, isa maa,
 Juba seal ma olema!
 Ehk kül kehwus weel sind keelab,
 Siiski hüian: ruta sa!
 Enne kui sind pime neelab:
 Siis saad õhtul hõiskama!

Armu igatsus

 Oh miks sa wiibid kaua?
 Sind ootan himuga!
 Mo mure musta haua
 Sa wõid ju walgust’da.
 Mo talwe waewa waibad –
 So soojus sulatab,
 Et kaduwad jää rünkad
 Ja oead woolawad.

 Sind ohkamisel ootan
 Ma iga tunnike!
 Ja pikisilmi waatan
 So järel hellaste.
 Kül tihti une näus
 Sind rõõmul teretan,
 Nii mõtes, sõnas, teus
 Sind meele tuletan.

Ju õhtu jõuab käte,
 Päew pilwi wärwimas,
 Ju sini saali lake’
 Ta kulda pillutas;
 Mul tundmus angub põues
 Rask’ musta murega,
 Öö paks ja pime õues:
 Oh walgus! Tule sa! –

Minu süda

 Minu süda, ära
 Jõgi ole sa,
 Mis seal ika woolab
 Mure mürina.

 Minu süda, ära
 Meri ole sa,
 Mis seal kõrgis laenis
 Kohab rahuta.

 Minu süda, ole
 Õhkaw lilleke,
 Mis seal niidus, orgus,
 Õitseb puhtaste.

 Minu süda, ole
 Waiklik metsa maa,
 Mis seal ika seisab
 Rahus riiuta.

Head ööd

 Head ööd! weel päike hüiab
 Pilwe piirel punades;
 Ema hellalt kaisu hüiab:
 Hinga waikse rahu sees
 Head ööd!

 Oh kuis pehmelt katab kinni
 Lapsi musta kuuega,
 Nutab elu raskust mõni
 Trööstib neid ja hüiab ta:
 Head ööd!

 Õhtu taewas eha elin
 Puna palgis sädendab,
 Waikses rahus oja wulin
 Tõsist hingust tõtendab,
 Head ööd!

 Kuldsed kiired kergelt saadab
 Särades weel üle maa,
 Mere peeglis uhkelt waatab
 Oma ilu palget ta:
 Head ööd!

Pulma rõõm

 Juba pulmad jõudwad pea
 Käte tulla, oh mis hea!
 Seda kena uhket palli
 Saan seal jälle korra tralli,
Magust saksa saia süüa,
 Paierist weel peale juua.

 Juku juba ammo ootab
 Anu kanake ka loodab:
 Pitkisilmi seda päewa,
 Mis neid otse wiib kui taewa,
 Kolmatkümmend seda pidu –
 Suhkru kohwi saia sadu!

 Jõudke rutu mööda päewad:
 Oh meil’ juba silmad näewad
 Rahwast kenast laual istwad,
 Wõid ja liha suhu pistwad,
 Rõõmsad kannust õlut joowad
 Saajad! saajad! laulu loowad.

 Sepa Juku walssi mängib,
 Tõistre Tõnis trummi töngib,
 Rahwas woolab nii kui wesi –
 Mehed, naesed segamisi,
 Anud, Jukud ise ka
 Wupsad, wupsad! hüpawad.

 Rahwas waljust wäljas hõisk’wad,
 Eesti laulu lausa luisk’wad,
 Kellad hüüdwad killa kõlla,
 Hood sõit’wad pilla palla:
 Oh sa lust, ja oh sa kära,
 Undi kõrtsi kuuluks ära! –

Kohtumeestele

 Nüüd kuulge, Eesti kohtumehed,
 Teist tahan pisut rääkida,
 Kül wõiksin mustaks mitmed lehed
 Siin teha teie mudaga, –
 Et aga auusaid küllalte,
 Sest annan märku weidike.

 Kui kohtumehi seatakse,
 Siis mitu juba ihkawad
 Kui lapsed kanni, rumalaste,
 Kes neid ei kiida, wihkawad:
 See pill on ilus, mõtlewad,
 Kui käes, – oh, kuis n’ad mängiwad!

 Ei tunne seadust, pea on rumal,
 Sest lä’ äb kõik pitkalt lonkades,
 Ei hooli sest, mis käskind Jumal,
 Neil kurjad mõted südames!
 Mis aitab tarkus pea sees,
 Kui kurjus tuksub rindades? –

 Kui õigust jõuad kõrwal saata
 Siis oled rõõmus kiideldes –
 Oh wilets hing! sa saad weel waat’ma
 See peale ükskord – ohkades:
 Kui õigust hauda matsid sa,
 Siis – lendis taewa kaebama.

 Oh wale auu, kus sinu koda,
 Kus on so linn, mis rõõmu täis?
 Kus tasub ükskord tule oda,
Kui kurjus teel so samu käis?
 Ma kardan ehk sind petab siid,
 Kui hinge hinnaks põrgu wiid! –

 Et nende adra sa ei weaks,

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.