» » » Alessandro Baricco - Korda kolm koidikul

Alessandro Baricco - Korda kolm koidikul

Здесь можно купить и скачать "Alessandro Baricco - Korda kolm koidikul" в формате fb2, epub, txt, doc, pdf. Жанр: Зарубежное современное, издательство EestiKeskusDigiraamatutef4cfebb1-74d9-11e6-a11d-0cc47a5203ba. Так же Вы можете читать ознакомительный отрывок из книги на сайте LibFox.Ru (ЛибФокс) или прочесть описание и ознакомиться с отзывами.
Рейтинг:

Название:
Korda kolm koidikul
Автор:
Издательство:
EestiKeskusDigiraamatutef4cfebb1-74d9-11e6-a11d-0cc47a5203ba
Год:
неизвестен
ISBN:
нет данных
Скачать:
fb2 epub txt doc pdf
Вы автор?
Книга распространяется на условиях партнёрской программы.
Все авторские права соблюдены. Напишите нам, если Вы не согласны.

Как получить книгу?
Оплатили, но не знаете что делать дальше? Инструкция.

Описание книги "Korda kolm koidikul"

Описание и краткое содержание "Korda kolm koidikul" читать бесплатно онлайн.



Siinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi. Alessandro Baricco Torinost pärit Alessandro Baricco (snd 1958) teoseid on tõlgitud mitme¬kümnesse keelde. Romaan „Korda kolm koidikul” on mõtteliselt seotud 2011. aastal ilmunud „Mr Gwyniga” (e.k 2013), ent side pole mitte järjejutuline, vaid puhtalt inspiratsiooni valda ülekantav, läbivatele motiividele taandatav. Kolmest lühiloost koosnev romaan on autori senises loomingus kõige napima dialoogiga ning ajateljel risti-põigiti kulgev tekst. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid „Siid” (2007), „Ookean meri” (2005) jm.






Alessandro Baricco, Varrak

Korda kolm koidikul

Märge

Mu viimatises romaanis „Mr Gwyn” leiab korraga mainimist üks väike raamat, mis pärineb Inglismaa indialase Akash Narayani sulest ja kannab pealkirja „Korda kolm koidikul”. Loomulikult on tegemist kujutletava raamatuga, ent „Mr Gwynis” kõneks tulevate kujutletavate juhtumite keskel etendab see kõike muud kui teisejärgulist rolli.

Tõsi on see, et noid lehekülgi kirjutades tuli mul tuju kirjutada ühtlasi see väike raamat, osalt selleks, et luua „Mr Gwynile” kerge ja kauge jätk, osalt aga puhtalt mõnust järgida üht teatavat ideed, mis mul mõttes mõlkus. Nii asusingi ma pärast „Mr Gwyni” valmimist kirjutama raamatut „Korda kolm koidikul”, tundes sellest toimingust suurt naudingut.

Praeguseks on „Korda kolm koidikul” raamatukauplustes ja ehk ei ole otstarbetu selgitada, et igaüks võib seda lugeda, ka need, kes ei ole kunagi võtnud kätte „Mr Gwyni”, sest tegemist on iseseisva ja lõpetatud looga. Sellegipoolest peab aga teose esimene osa kinni lubadusest, mille „Mr Gwyn” välja käis, heites seega veel ühe pilgu Jasper Gwyni iseäralikule juhtumile ja ta ainukordsele talendile.

Jaanuar 2012Alessandro BariccoCaterina de’ Medicideleja Camden Towni meistrimehele

Siinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi.

Üks

Tuhmunuvõitu oli selle hotelli elegants. Küllap oli ta minevikus suutnud kinni pidada nii mõnestki luksuslikust ja taktitundelisest lubadusest. Näiteks oli hotellil kena puust pöörduks, iseärasus, mis ikka ahvatleb mõttelennule.

Sealt siseneski üks naine sel kummalisel öötunnil, pealtnäha muule mõeldes, nüüdsama taksost väljunud. Tal oli üll vaid kollane õhtukleit, kaunis avara dekolteega, ja isegi kerget salli ei olnud õlgadel – seetõttu oli tal säärase inimese intrigeeriv ilme, kellega on midagi juhtunud. Ta liikumises oli isikupärast elegantsi, aga ühtlasi meenutas ta nüüdsama jälle kulisside varju tõmbunud näitlejannat, kes on esinemiskohustusest vabanenud ja naasnud omaenda olemisse, siiramasse. Sestap oli ta astumisviis kriipsu võrra väsinum ja tilluke ridikül käest lausa maha libisemas. Ta ei olnud enam kuigi noor, aga see kaunistas teda, nagu mõnikord naiste puhul, kes ei ole kunagi kahelnud oma ilus.

Väljas valitses koidueelne hämarus, ei öö ega hommik. Hotelli vestibüül püsis liikumatu, detailipeene, puhta, pehmena: soojatoonilise, vaikse, ruumi suurusega kooskõlastuvana, heiastuva kuma valgel, kõrged seinad, hele lagi, raamatud laudade peal, puhvpadjad diivaneil, hardalt raamitud maalid, nurgas seisev klaver, napid hädavajalikud sildid, kõigiti läbimõeldud kirjatüüp, pendelkell, baromeeter, marmorbüst, kardinad akende ees, vaibad põrandal – ühe lõhna vari.

Kuna ööportjee, kes oli pintsaku pannud lihtsa tooli korjule, magas väikeses kõrvalruumis linnuund, mis tal meisterlikult välja kukkus, poleks keegi näinud seda naist hotelli sisenemas, kui teda ei näinuks üks vestibüüli nurgas tugitoolis istuv mees – mõistusevastane, sel öötunnil –, kes tõstis siis vasema jala üle parema, olles enne istunud parem jalg üle vasema – asja ees, teist taga. Nad märkasid teineteist.

Seadis nagu sajule, aga vihmast ei tulnud midagi välja, sõnas naine.

Jah, ilm on selline kahevahel, lausus mees.

Kas te ootate kedagi?

Mina? Ei.

On alles väsimus. Ega te vastu ole, kui võtan hetkeks istet?

Olge lahke.

Nagu näha, joogipoolist mitte üks tirts.

Hommikusööki nüüd vaevalt enne kella seitset serveeritakse.

Ma pidasin alkoholi silmas.

Ah soo. Mitte ei tea. Sel kellaajal vaevalt.

Mis kell on?

Kaksteist minutit neli läbi.

Tõsiselt?

Jah.

Tänane öö ei saa kuidagi otsa. Minu meelest algas see juba kolm aastat tagasi. Mida teie siin teete?

Sättisin end minekule. Pean tööle minema.

Sel kellaajal?

Tjah.

Kuidas te jaksate?

Mis seal jaksata, mulle meeldib.

Teile meeldib.

Jah.

Uskumatu.

Arvate või?

Ilme põhjal olete esimene huvitav inimene, keda ma täna õhtul kohtan. Täna öösel. Või on, mis ta on.

Ma ei julge nende teiste peale mitte mõeldagi.

Kohutavad.

Kas käisite mõnel peol?

Mul vist hakkas halb.

Ma kutsun portjee.

Ei, taeva pärast.

Äkki teil oleks targem pikali heita.

Võtan õige kingad jalast, ega te vastu ole?

Või veel…

Rääkige millestki, ükskõik millest. Kui mõtted mujale juhin, läheb üle.

Kui ma teaks, millest…

Jutustage mulle oma tööst.

See ei ole kuigi köitev teema…

Tehke proovi.

Ma müün kaalusid.

Jätkake.

Mida kõike ei kaaluta, ja kaalumise juures on oluline täpsus, mul on niisiis vabrik, mis valmistab kaalusid, igasuguseid. Mulle kuulub üksteist patenti ja… Ma lähen ja kutsun portjee.

Ei, olge nii kena, see tüüp vihkab mind.

Jääge pikali.

Pikali jäädes hakkan oksele.

Ajage end siis üles. Või õigemini, ma tahan öelda…

Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?

Minu meelest tuleks teil…

Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?

Mitte eriti.

Rääkige edasi, ärge minu peale mõtelge.

Tegelikult on mul ülim aeg minna.

Palun olge nii kena ja rääkige natuke aega veel. Seejärel lahkute.

Veel mõni aasta tagasi teenis sellega päris ilusa raha. Praegu ei teagi öelda, küllap olen kusagil mööda pannud, müük ei edene enam mitte üks raas. Alul arvasin, et äkki peitub viga müügimeestes, ning asusin ise ringi sõitma ja müüma, aga mu toodetel ei ole tõepoolest enam minekut, võib-olla need on vananenud, mitte ei tea, võib-olla on liiga kallid, üldiselt need ju ongi väga kallid, sest kogu see kraam on käsitöö, teil pole aimugi, mida tähendab täieliku täpsuse saavutamine, kui tegemist on mõne asja kaalumisega.

Mis asja kaalumisega? Kas õunte, inimeste, mille?

Kõige. Me valmistame kõike, kullasseppadele mõeldud kaaludest konteinerite kaalumiseks vajalikeni.

Tõsiselt?

Seepärast mul tulebki minna, pean täna ühele tähtsale lepingule punkti panema, kohe kuidagi ei tohi hiljaks jääda, mängus on mu ettevõte, kui ma seda asja joonde ei aja, ah sa raisk!

Rõve.

Ma juhatan teid tualetti.

Pidage ometi.

No ei!..

Rõve.

Lähen ja toon õige vett.

Andke andeks, tõepoolest, andke andeks.

Lähen ja toon õige vett.

Ei, jääge palun siia.

Sähke, pühkige end sellega puhtaks.

Lausa häbiasi.

Ärge muretsege, mul on endal lapsed.

Mis see asjasse puutub?

Lapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.

Ah soo, andke andeks.

Nii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.

Ma ei saa ju seda laga siia jätta…

Ma kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?

Jah.

Hakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.

Kas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.

Küll portjee ütleb.

MA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?

Minul?

Jah.

Jätsin selle nüüdsama vabaks.

Viige mind sinna, ma väga palun.

Ütlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks.

No milles asi, kas põletasite selle maha? Küllap see on oma koha peal alles, või ei?

Nojah, aga…

Palun tehke mu heaks veel seda, juhatage mind üles, ja ma ei käi teile enam närvidele.

Ma peaksin võtme tagasi võtma.

On see teie meelest nii lubamatu tegu?

Muidugi mitte.

Siis tehkegi seda, ma väga palun.

Kui te just… See tähendab…

See on teist tõepoolest kena.

Mis siis ikka, olgu pealegi, tulge.

Mu kingad.

Jah, teie kingad.

Mitmendal korrusel tuba asub?

Teisel. Lähme liftiga.

Nii ajab närvi kõike sedasi lagasse jätta…

Visake see mõte peast.

Mul hakkas natuke parem, teate ka?

Kena. Aga teil on vaja puhata. Tulge…

Ega ma midagi maha ei unustanud?

Tulge.

Mis kuramuse lõhn siin liftis on?

Piibelehe- ja sandliõlilõhn.

Kust te teate?

Lõhnad on minu hobi.

Kas tõesti?

Jah.

Müüte kaalusid ja pärast õhtusööki lahutate lõhnadega meelt?

Enam-vähem.

Kas te valmistate neid?

Olen proovinud. See ei ole lihtne. Ma õpin teiste omi tundma.

Peaksite neid ise valmistama.

Soh, olemegi kohal.

Te olete kummaline kuju.

Väga võimalik. Siitkaudu.

Ikka võtsite võtme, eks?

Jah.

Andke andeks. Ikka arvan, et kõik teised on samasugused segaduse külvajad nagu ma ise.

Ärge muretsege.

Kaalutegija nüüd vaevalt segadust külvab, ega ju?

Ei tundu tõenäoline.

Õige jutt.

Palun astuge edasi.

Hoo, mis uhke tuba!

Tõtt-öelda on kõik toad ühesugused.

Kuidas te saate selles nii kindel olla?

Mul on sellesse hotelli juba kuusteist aastat asja. Vannituba jääb siiapoole. Ma jätan teile võtme siia, portjeele selgitan ise kõik ära. Nüüd on mul ülim aeg minna.

Kas te lahkute?

Jah, ma lahkun. Teil ei ole siin üldse mingit tuba, eks?

Kuidas, palun?

Sisse astudes ütlesite „Uhke tuba”, aga kui teil siin päriselt tuba oleks, siis teaksite ju, et see on täpselt samasugune nagu teie oma. Kõik toad on ühesugused.

Kas tegelete hobi korras ka kriminullidega?

Ei. Ma pööran pisiasjadele tähelepanu. Ma valmistan ju kaalusid. Te tulite siia hotelli, aga teil ei ole siin mingit tuba.

Kas te ei olnud mitte lahkumas?

Muidugi olin. Ma tahaksin vaid kindel olla, et…

Ma astusin sisse, kuna mulle meeldivad hotellide vestibüülid, öisel ajal. Ja siinne vestibüül on imeilus, kas panite tähele? Ei ülemäära ega ülemäära vähe. Olen siin ka varemalt käinud, sellepärast portjee vihkabki mind.

Ja kui te mind ei oleks kohanud?

Nüüd ma pean küll vannituppa minema. Leidub teil hambaharja ja hambapastat?

Nüüd ma hakkan tõepoolest hiljaks jääma…

Ma tean, laenake mulle kas või ainult hambaharja, mis see teile ikka maksab?

HAMBAHARJA?

Rahunege, kas keegi ei ole teie käest kunagi hambaharja laenanud?

Mitte keegi, kes oleks hetk tagasi oksendanud!

Ah selles on asi.

Selles jah.

Kas annate mulle hambaharja või ei?

Pärast jätke see endale, hambapasta niisamuti. Soh. Ärge tuba liiga segamini ajage, ma väga palun, magage uni täis, kui tahate, ning jätke kõik oma kohale. Mul tuleb siia hotelli tagasi tulla. Head tervist.

Vahva, pähklimaitseline hambapasta.

Pole see ühti pähklimaitseline.

Kirjas seisab „Pähkel”.

See on nimi. Maitse seisab väikses kirjas, allpool.

Ära sa märgi. Ja mida teie seal all tegite?

Kuidas, palun?

Mida te seal all tegite, sedasi üksipäini, öösel kell neli tugitoolis istudes? Kui teil nii kole kiire oli, miks te siis seal jokutasite?

Mul ei olnud kole kiire, mul on praegu kole kiire.

Heakene küll, seal te igatahes olite, mille peale te mõtlesite? Ega te ei ole vastu, kui ma teie jutu ajal hambaid pesen?

Vaevalt ma teile midagi jutustama hakkan.

Miks mitte?

Ma isegi ei tunne teid.

Ah selles on asi.

Selles jah.

Näib nii, nagu keegi poleks siin vannitoas käinud. Mis asja, kas te panete käterätid pärast kasutamist jälle täpselt murdejooni pidi kokku? Hotellis? Kuulge, personalile makstakse selle eest.

Mina ei…

Teete voodi ka üles?

Kas see ei olegi mu enda asi?

Olgu pealegi, olgu pealegi. Mõnus hambapasta. Kas see on vaarikamaitse?

Sõstramaitse ja lisaks tripsuke aniisi.

Nämm… Mõnus.

Tehakse ka aniisita, kuid see on tunduvalt kehvem.

Andestamatu.

Ma ei pannud käterätte murdejooni pidi kokku. Ma lihtsalt ei kasutanudki neid. Ma ei teinud midagi. Ma ei saanud kuidagi und. Istusin öö otsa siin toolil nõrga tule valgel. Ja kell neli läksin alla. Nüüd on mul ülim aeg minna. Kena oli teiega tuttavaks saada. Vabastage tuba enne kella kümmet, ma väga palun. Head tervist.

Mida te, tont võtaks, teete? Hei! Tulge tagasi! Ma räägin teiega, kas sedaviisi käitutaksegi teie meelest…

Ärge kisage, ajate kõik inimesed üles.

Tulge siis tagasi!

Ärme korraldame koridoris selliseid stseene, ma väga palun.

Tore, lähme ja korraldame siis liftis.

Te olete paljajalu, suu hambapastast vahune ja all on portjee, kes parema meelega ei näeks teid sellises seisus.

Kui konks on selles, siis teie kingad on ju oksega koos.

Ei!

Tulge, ma puhastan need ise ära.

Oh ei, ei!

Lõpetage see kisamine, ajate kõik inimesed üles.

No mis sa kostad, kui…

Noh, nagu tubli inimene kunagi, ma panen ise kinni. Võtke need kingad jalast. Mitte nii!

Ma pean ju ometi paelad lahti võtma!

Ma võtan ise lahti, istuge paigal. Nagunii jokutasite öö otsa siin toolil, minut ees või taga…

Väga vaimukas.

Jumal, kui jäle…

Jätke nüüd, ma väga palun.

Mis te veel ei taha, ise oksendasin, ise puhastan. Soh, korras.

Kuhu te need viite?

Kenasti veega üle…

EI-EI, VEE ALLA MITTE!

Miks mitte? Küll näete, et see on asja eest.

MA PEAN JU NEED KINGAD JALGA PANEMA, äkki te ütleks mulle, mis kurjavaimu kombel…

Kas vastate ise?

Mis asja?

Telefon, telefon heliseb.

Kes kurat see…

Vastake.

Aga mind ju ei ole siin toas, see tähendab…

Kas ma pean ise vastama?

Ei!

Vaadake, kui puhtaks need läksid. Nüüd kenasti fööniga kuivaks…

Halloo?.. Mina jah… Ei, mitte, mul juhtus äpardus, tulin korraks tuppa tagasi… Ah jaa, see… Enesetunne oli kehvavõitu… Ei, nüüd on palju parem, vaibast on kahju… Kui tuleb maksta, siis… Ei, käin ikka peale… Kohe tulen alla… Ei, päriselt, mul ei ole midagi vaja… Tulen alla, kohe… Jah, aitäh, väga lahke teist… Aitäh.

Kes see oli?

Ma pean nüüd lahkuma, otsekohe.

Kes see oli?

Ööportjee. Kus kingad on?

Ma vihkan seda meest.

Andke mulle juba need kingad.

Mis te veel ei taha. Võtke hetkeks istet ja ma kuivatan need ära.

MA PEAN ÄRA MINEMA. KOHE PRAEGU!

On alles kombed! Võtke siis pealegi, kui te nii väga soovite.

Ütlesin portjeele, et ma ise tekitasin all… Ma palun teilt vaid üht, katsuge sedasi lahkuda, et teid keegi ei näeks. Kurinahk, need on läbimärjad…

Miks te käega ei löö?

Et lähen paljajalu välja, tore mõte.

Ma pidasin silmas, et miks te kõigele käega ei löö: lepingule, kaaludele, kõigele.

Mis pagana juttu te ajate?

Kui vana te olete?

Mina?


На Facebook В Твиттере В Instagram В Одноклассниках Мы Вконтакте
Подписывайтесь на наши страницы в социальных сетях.
Будьте в курсе последних книжных новинок, комментируйте, обсуждайте. Мы ждём Вас!

Похожие книги на "Korda kolm koidikul"

Книги похожие на "Korda kolm koidikul" читать онлайн или скачать бесплатно полные версии.


Понравилась книга? Оставьте Ваш комментарий, поделитесь впечатлениями или расскажите друзьям

Все книги автора Alessandro Baricco

Alessandro Baricco - все книги автора в одном месте на сайте онлайн библиотеки LibFox.

Уважаемый посетитель, Вы зашли на сайт как незарегистрированный пользователь.
Мы рекомендуем Вам зарегистрироваться либо войти на сайт под своим именем.

Отзывы о "Alessandro Baricco - Korda kolm koidikul"

Отзывы читателей о книге "Korda kolm koidikul", комментарии и мнения людей о произведении.

А что Вы думаете о книге? Оставьте Ваш отзыв.