Anton Tammsaare - Kuningal on külm

• Название: Kuningal on külm
• Автор: Anton Tammsaare
• Издательство: EestiKeskusDigiraamatutef4cfebb1-74d9-11e6-a11d-0cc47a5203ba
• Жанр: Проза

---

HÜVEÜLEM. Palun sõna!

KUNINGAS. Sõna on hüveülemal!

HÜVEÜLEM. Armuline kuningas, sul on demokraatlik riik ja rahvas ja sellepärast peavad alamad elama nagu ülemad. Kui nüüd ülemad prassivad, nagu poleks ülempreestrit ja ususeadust olemaski, siis peavad ometi alamad sedasama tegema ja mina kui hüveülem tunnen püha kohustust selle eest hoolitseda, et alamad võiksid elada nagu ülemad. Ometi arvan ma, et peahäda pole hüves, vaid hariduses, sest see on see haputainas, mis…

KIRJAÜLEM (vahele). Mina protesteerin!

KUNINGAS. Mille vastu sa protesteerid, seltsimees kirjaülem?

KIRJAÜLEM. Mina protesteerin harimatuse vastu, sest hüveülem on harimata inimene – ta ei tunne kreeka ja ladina keelt. Tema arvab, et ohlokraatia…

HÜVEÜLEM (hüüab vahele). Seltsimees kirjaülem, seda sõna hääldatakse inglise keele järgi aristokraatia! (Naer.)

KIRJAÜLEM. Hüveülem ei oska veel ohlokraatiat aristokraatiastki eraldada.

HÜVEÜLEM. Kultuurilises demokraatias on see tõepoolest raske. (Naer.)

KUNINGAS (tõstab kasukakäise, vaikus). Mu härrad, asja juurde. Sõna on hüveülemal, kes tahtis rääkida hariduse haputainast.

HÜVEÜLEM. Hariduse haputainas laostab kõlbluse. (Hüüded: «Kuulge, kuulge! Häbi! Tohoh!») Ülempreester annab rahvale usu…

ÜLEMPREESTER (vahele). Usu annab jumal.

HÜVEÜLEM. Ükskõik: usu annab jumal, aga kirjaülem kitkub teda oma tarkusega nagu surnud kana ja järele jääb ainult ebausk. Kas võib või tohib haritud demokraat olla ebausklik?

NARR. Seda võib ainult haritud aristokraat, oh kuningas! (Naer.)

HÜVEÜLEM. Seda võib ainult narr ja…

NARR (vahele)… ja kuningas, härra hüveülem.

ÜLEMPREESTER. Kuningas peaks üldsuse huvides oma narri taltsutama.

SISEÜLEM. Toetan ülempreestrit, muidu ei või ma korra eest vastutada.

KUNINGAS. Kirjutatud on: ei pea härja suud siduma, kes pahmast tallab. (Naer.) Palun hüveülemat jätkata hariduse haputainast.

HÜVEÜLEM. Usk ütleb, et inimene on püha ja igavene ja sellekohaselt ehitatakse templeid ja muid kodasid, rajatakse teid ja sildu, luuakse kunsti ja kirjandust. Aga kirjaülem laseb õpetada kõrgeis ja madalais koolides, et inimene tuleb putukast, elab putukana ja sureb kui putukas. Ja et kõik seda usuksid, siis kirjaülem käsib valmistada aineid, mis võivad hävitada mitte ainult inimese enda, vaid ka kogu selle poripiisa, kus asub sinu troon, oh kuningas. Ma olen rääkinud.

KUNINGAS. Kirjaülem, tahad sa end kaitsta?

KIRJAÜLEM. Ma juba ütlesin, oh kuningas, hüveülem on harimata inimene, kes pole Homerost algkeeles lugenud, muidu ta teaks, et inimene on umbrohi, mida ei suuda hävitada ta isegi. Pealegi on inimesega nõnda, et kui üks midagi teeb, siis teeb teine kohe midagi otse selle vastu. Miljonid murravad sajandeid pead, et mõnda masinat käima panna, aga niipea kui see sündinud, kargavad kõik targad nüket otsima, kuidas iga narrgi võiks sama masina seisma panna. Üks leiab lõhkeaine, teine abinõu, mille varal leitud aine leidja enese õhku laseks. Üks avab rahva rikkuse allikad, teine süsteemi, kuidas rahvas rikkusest hoolimata aina suuremasse viletsusse langeb. Otsustagu nüüd kuningas ise, kas selline loomake võib kellelegi hädaohtlikuks saada. Ja mis puutub ususse, siis sellega on nõnda, et kui inimene hülgab mõne vana usu, siis võtab ta asemele vähemalt kaks uut. Seega ei suuda keegi usku hävitada.

ÜLEMPREESTER. Just minu arvamine. Inimene vahetab sõnu, mitte mõisteid, ja uute sõnade arv kasvab meil, jumal tänatud, suure kiirusega. Nii et usu ja kleidimoodide pärast ei maksa kuningal põrmugi muretseda.

KIRJAÜLEM (jätkates). Mis aga naistesse tõesti laostavalt mõjub, on hiilgavad mundrid, mis lähevad aina hiilgavamaks. Selles patustab kõigepealt seltsimees väeülem, kes on koondanud palgasõdurid kuningalinna ja tema ümbrusse.

VÄEÜLEM. Kuningas, palun sõna!

KUNINGAS. Kirjaülem las lõpetab enne.

KIRJAÜLEM. Sest naine on kui harakas, kelle silmad löövad särama, kui näeb midagi hiilgavat. Haritud või harimata, ikka teeb ta mõne sõna, kivi, metallitüki, heli, riideräbala või inimese oma ebajumalaks.

NARR. Kirjaülemat võib uskuda, oh kuningas, sest temal on kõige toredam naine. Kui ma sellelt tema toreduse põhjust küsisin, ütles ta: minu mehele meeldib tore naine, sest see on haridus. (Naer.)

VÄEÜLEM. Kuningas, mina palusin sõna, aga sa lased rääkida narril.

KUNINGAS. Narride ja naiste suud ei suuda kuningadki sulgeda. Aga palun, härra väeülem.

VÄEÜLEM. Eks ma ei ole kuningale juba ammugi öelnud, et sõda peab tulema, sõda on paratamatu, muidu läheb meie rahvas ihu ja hinge poolest hukka. Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. Aga verd pole juba ammugi olnud, nõnda siis on naised. Kirjaülem eksib, kui ta Homerose põhjal arvab, et see tuleb uutest mundritest: see on sellest, et ei tule sõda. Naised ei sigi enam või nad kannavad ainult tütreid ilmale. Andke meile tervendav sõda ja kohe tulevad poisid kui purikad. Et aga sõda oleks võimalik, selleks vajame uut välisülemat ja aktiivset välispoliitikat.

VÄLISÜLEM. Minul pole sõja vastu midagi, sest sõda on diplomaatidele puhkuseks. Sellepärast algavadki sõjad suvel: diplomaadid sõidavad merre või tervisveele. Aga siseülem väidab, et sisekord pole sõjaks soodus.

SISEÜLEM. Seltsimees välisülem eksib. Minul on kõik varutud, olgu välis- või kodusõjaks. Umbusklik on varaülem.

VARAÜLEM. Mina olen nõus sise- ja välissõjaga, ainult korraldage välis- või siselaen, viimane energiliselt ja kullas, sest paberit võin isegi trükkida.

VÄEÜLEM. Kuldse vabatahtliku siselaenu võib ometi siseülem teostada, muidu ei mõista ma, milleks see asutus olemas.

KUNINGAS. Kuuled sa nüüd, narr, mis kõik peaks enne tegema, kui oleks lootust sinu soovitatud naist leida. Kõigepealt peaksin uue valitsuse nimetama.

NARR. Ja uue kuninga. Aga see on tühine asi. Pane ainult kirjaülem ülempreestriks, väeülem siseülemaks, välisülem varaülemaks, narr kuningaks ja vastupidi ning kõik on korras. Ja kui mina oleksin kuningas, siis laseksin ma ilma pikemata kogu riigi läbi otsida, kas ehk ometi ei leidu kusagil meheküpset naist, millist narr soovitab. Alles siis, kui otsimine nurjub, korraldaksin vabatahtliku sise- ja sundusliku välislaenu ning alustaksin sõda, nagu tegid seda roomlased püha Helena pärast.

KIRJAÜLEM. Asjalik märkus teadusliku tõe jaluleseadmiseks: esiteks mitte roomlased, vaid kreeklased ehitasid Helena pärast suure puuhobuse ja teiseks see Helena polnud sugugi püha, vaid abielurikkuja naine. (Vahelehüüe: «Kuulge ometi, kirjaülem vaidleb narriga!»)

NARR. Aga milleks kirjaülem seda Helenat siis lastele koolis õpetab?

KIRJAÜLEM. Sellepärast, et see on haridus.

NARR. Kuuled, mu kuningas, kirjaülem ütleb, et abielurikkumine on haridus.

ÜLEMPREESTER. Armas narr, kes sa seisad troonile kõige lähemal, haridusega on sama lugu nagu pühadusegagi – need on üpris muutlikud asjad ja tänini pole ükski elav hing suutnud otsustada, kumb neist on suurem ebausk. Jumal üksi teab seda.

KUNINGAS. Härrad ülemad, ühes narriga räägite kõigest, mitte aga sellest, milleks siin olete: teie kuningal on külm. Sellepärast meie käsk siseülemale: naine otsida, nagu narr seda soovitab. Täiendavad teated ja juhatused vastu võtta narrilt. Väeülem on kohustatud kogu jõuga siseülemat tema toimingus toetama.

SISEÜLEM. Palun veel kord sõna.

KUNINGAS. Räägi, kallis siseülem.

SISEÜLEM. Selle asemel, et politsei ja sõjavägi liikuma panna, võiks asja usaldada propaganda peavalitsuse hoolde, las tema kuulutab ja otsib, sest tema oskab ei millestki ikka midagi teha.

ÜLEMPREESTER, VARAÜLEM, PÕLLUÜLEM, VÄLISÜLEM. Palun sõna!

KUNINGAS. Sõna on ülempreestril.

ÜLEMPREESTER. Juhin veel kord kuninga tähelepanu sellele, et tänini on olnud kiriku ainuõiguseks trooni ja krooni heaks propagandat teha, aga nüüd liiguvad rahva seas mingisugused ilmalikud jutlustajad vaimulike kõrval, nagu oleks tulemas ilmalik kirik pattude andestamise lehtede müügiga.

VARAÜLEM. Mina hoiatan kuningat propaganda eest, sest tänini on seda vahendit kasutatud ainult rahva maksukoorma ja kohustuste suurendamiseks. Kui hakatakse propaganda peavalitsuse kaudu narri naist otsima, siis arvaks kogu rahvas, et tuleb uus maks – maks meheküpsete naiste näol, kes veel mehest ei tea. Ja et uuest maksust vabaneda, tehakse viimased meheküpsed ja isegi ebaküpsed naised kohe meheteadjaiks, sest rahva sõgedus on suur. Pealegi kui asi jääb politsei ja sõjaväe hooleks, pole karta uusi kulusid, aga niipea kui panna rakkesse propaganda, tulevad kohe erisummad. See on kõik, mis mul öelda.

PÕLLUÜLEM. Propagandaga kuningale naist otsida tähendaks viimaste naiste maalt linna meelitamist. Aga kuna praegugi maad jäävad sööti tööliste puudusel ja rahvas elatab end soodes ja rabades, mida riik temale kuivatab ja harib, siis võiks uus naiste vool linna, kus neid niikuinii ülearu, riigile saatuslikuks saada.

VÄEÜLEM (vahele). Ülearused naised on kõlbluse kaitsevalliks noorte nekrutite vastu, kes tulevad iga aasta kuningalinna. See on pahe, mis sünnitab vooruse.

PÕLLUÜLEM (jätkates). Seltsimehel väeülemal võib õigus olla, aga naisi on kuningalinnas ometi nii palju, et ma imestan, miks nad ei nõua mitmenaisepidamist.

KARJAÜLEM. Sellepärast, et see toimub teatud loomade juures ilma nõudmata. Aga et maal sureb põrssaid aasta-aastalt ikka rohkem kõhutõppe ja et lehmi õpivad lüpsma mehed, siis jumal hoidku propaganda eest naiste seas, muidu tuleb meil põrsastest ja piimast samuti puudus kätte nagu inimeselastestki.

KUNINGAS. On veel mõnel midagi öelda? Ei ole? Siis on meie otsus endine: narri soovitatud naise otsimine siseülemale kohuseks teha, narr nõuandjaks, ülempreester eestpalvetajaks, et asja soodustada. Lõpp. (Tõuseb aujärjelt, kuninga eeskujul tõusevad ka teised ja kummardavad. Kuningas lahkub narri saatel. Kirvemehed kaovad. Kõik hakkavad lahkuma.)

VÄEÜLEM (siseülemale; mundrit selga ajades). Oli see vast saun! Maailmasõdagi ei või hullem olla. Mürgised gaasidki ei puudunud.

KIRJAÜLEM (ligi astudes). Mis parata, seltsimees väeülem, kultuur pole veel nii kõrge, et elu ilma mürgiste gaasideta oleks võimalik. Elu hävitamisegagi ei saada enam ilma mürgiste gaasideta hakkama. Sellest teeme lihtsa järelduse: kultuur peab olema mürgiste gaaside poolt.

VÄEÜLEM. Muidugi, seltsimees kirjaülem, aga mis või kes on sel juhul kultuuri poolt? (Pöördub ja lahkub. Kirjaülem seisatab üürikeseks, läheb siis ülempreestri juurde, kes liigub ukse poole.)

KIRJAÜLEM (ülempreestrile; need kaks on viimased. Nende kahekõne ajal ilmub noorteener, aga nähes ülemaid, jääb postina ukse alla seisma). Armas ülempreester, mina annaksin teile nõu siseülemat propaganda asjus mitte puudutada, muidu võetakse kirik kirjaülemalt ja antakse siseülema käsutusse.

ÜLEMPREESTER. Aga mina ei või ometi oma igivanadest õigustest vaikides loobuda.

KIRJAÜLEM. Jah, mis teha, kallis ülempreester, aga kojaringkonnis levib veendumus, et usuasjad ei kuulu üldse kirjaülema valdkonda, sest usku ei peeta enam ei hariduseks ega ka vaimu- või hingeteaduseks. Usk on iga inimese eraasi, aga inimeste eraasjadega tegeleb siseülem.

ÜLEMPREESTER. Usk uurib jumalat, aga mis on siseülemal jumalaga tegemist?

KIRJAÜLEM. Armas ülempreester, just jumala küsimus allubki uusimal ajal siseülemale. Millalgi otsustasid selle küsimuse sina, ülempreester, siis tegi seda rahvas lihtsa häälteenamusega, nüüd siseülem konstaablitega. See on usuteaduse frenoloogia. Sellepärast, armas ülempreester, saagem mõistlikuks, muidu võime muutuda siseülema propaganda peavalitsuse osakonnaks, sest propaganda on uus alkeemia, mis õpetab ei millestki kulda tegema.

ÜLEMPREESTER. See on uskumatu! See on kuulmatu!

KIRJAÜLEM. Jah, sinu seisukord on raske, armas ülempreester. Sa oled harjunud ainult võimatuid asju uskuma, sellepärast tekitavad võimalikud asjad sinus sügavat umbusku. Sina ei suuda näha, et kultuurilises ühiskonnas otsustab jumalate küsimuse ikka politsei, mitte usk, nagu ka ajaloolise tõe määrajaks pole faktid, vaid rahvuslik luule. (Väljuvad viimaseina. Alles nüüd tuleb noorteenrisse elu ja ta läheb suleb ukse ülemate järel.)

NARR (ilmub tagaseina uksest pahemalt, seisatab, nuusutab, kirtsutab nina, kärsitult). Noorteener, ava ruttu aknad, ära rikkusid teised, mädandid, luhi puha.

NOORTEENER (kirtsutab ka nina ja tõttab halvustaval näol aknaid avama). Jah, ise kõik suured ülemad, aga rikuvad kuningakoja õhku.

NARR. Pööbel, sellepärast. Aga pole imestada, nad pääsevad ainult harva kuningakotta.

NOORTEENER. Ja sedagi meie kaudu!

NARR. Kahju, et sa ei näinud, kuis nad oma kuued seljast maha ajasid. On aga tõbrastel viisakus: kuningas karunahka kasukas, nemad särka.

NOORTEENER. Jah, ülempreestergi ajas hõlmad laiali.

NARR. Kust sina seda tead?

NOORTEENER. Vahtisin kogu aeg läbi lukuaugu. Selja võttis haigeks, nagu oleksin pool päeva palavaga rukist lõiganud.

NARR (halvustavalt). Ükski narr ei vahi läbi lukuaugu.

NOORTEENER. Narril pole seda vajagi, sest narr seisab kuninga juures. Aga kas sa ei ütleks mulle, kust sa tulid mõttele, et vaja leida niisuke naine?

NARR. See on saladus.

NOORTEENER. Seda ma arvasin kohe, sest ka minul on selles asjas oma saladus.

NARR (huvitatult). Sa ehk tead meheküpset naist, kes mehest ei tea?!

NOORTEENER. Just nii, aulik narr.

NARR. Mis sa nõuad oma saladuse eest?

NOORTEENER. Sinu saladuse ja pärast su surma kojanarriks.

NARR. Hea küll! Minu saladus: ma käisin kaardimoori juures, kes ennustab ülempreestrile.

NOORTEENER (imestanult). Ah ülempreester käib ka kaardimoori juures!

NARR. Seda teeb iga haritud inimene.

NOORTEENER. Lõpuks kuningas ka?

NARR. Ei, kuningas ei lähe kaardimoori juurde, vaid kaardimoor tuleb tema juurde ja siis nimetatakse teda horoskoobiks.

NOORTEENER. Ja see horoskoop ütles sulle, et peab olema naine, kes mehest ei tea?

NARR. Ta ütles: läbi villase siidi raudnõgestega kolmel neljapäeva õhtul kuu valgel vihelda või meheküps naine, kes mehest ei tea. Seda ütles ta ainult minule, ei ülempreestrile ega kuningale endalegi, ütles sellepärast, et ta armastab narri. Noh, ja mina otsustasin, et naine on kuningale mugavam kui raudnõgesed kuu valgel. Liiatigi meie vabrikud ei tee villast siidi, ainult paberist, aga raudnõgeseid ja kuuvalgust on meil küll. Kuuvalgust ja naisi, ainult et meil on sunduslik haridus, mis paneb naisedki teadma. Aga inimene on niisuke, et kui ta juba midagi teab, siis ta tahab veel midagi teada ja lõpuks tahab teadja naine mehestki midagi teada, selles on häda.

NOORTEENER. Minul on naine, kes ei tea mehes aga midagi.

NARR (rõõmsalt). Inimene! Mathias! Sul on niisuke naine! Sa oled targem kui kaardimoor! Sunduslik haridus ja niisuke naine! Mis on ta nimi?

NOORTEENER. Angela.

NARR. Angela! Jumalik! Ja sa tead, kus ta elab?

NOORTEENER. Tean.

NARR. Ja sa oskad sinna teed juhatada?

NOORTEENER. Kas või pimesi.

NARR (mõttes). Aga ei, ei, ei! Seda ei või! Õige! Seda ei või milgi tingimusel!

NOORTEENER. Mida ei või?

NARR. Politseid juhatada, sest see küsib kohe: mis haridus? kus õppinud? mis lõpetanud? Ja kui leiab, et pole haridust, pole õppinud, pole lõpetanud, siis tüdruk kirjaülema kätte ning seal mõni antoloogia professor hakkab talle tähti õpetama. Sellepärast, tead, Mathias: mina annan sulle kuninga pitseriga kirja ja mehed ning sina ise lähed tood selle naise ära, kes mehest ei tea. Kui täidad oma ülesande hästi, pandin sulle oma pea, et saad kojanarriks, ainult mina las enne suren või lähen pensionile.